Vormiline dissonants, kosmoselaeva ehitamine ja mäng hingekeeltel

Ühismõtteid 2009. aasta festivali PNP+IG etendusest Action Kuubis 2
Gerhard Lock, Marge Paas, Mairi Kikkas*

 

Pildil Action Kuubis II Tallinna Niguliste kirikus (foto: Gerhard Lock)

Action Kuubis 2 „Dimensioonid“ on viimane osa triloogiast, mis sai alguse 2007. aasta Big performance’iga esimesel PNP+IG ühendfestivalil Pärnu Kontserdimajas ning mis pälvis suurt meedia tähelepanu ja tekitas poleemikat. Teine osa Action Kuubis 1 toimus 2008. aastal teisel PNP+IG ühendfestivalil Pärnu Vanalinna Põhikoolis ja Tallinnas, Kultuuritehases Polymer. Kolmas osa Action Kuubis 2 aga leidis aset käesoleval aastal kolmandal PNP+IG ühendfestivalil Pärnu Vanalinna Põhikoolis, Tõrva Kirik-kammersaalis, Tartu Jaani kirikus ja Tallinna Niguliste kirikus.

22. märtsil 2009 toimus EKA Uusmeedia osakonnas vestlusring, mille eesmärgiks oli viia kokku aktiivsed osalejad ja ürituse retsensendid võimaldamaks kunstnikel ja muusikutel kokkuvõtete tegemist ja vaatlejatel esitada nähtu-kuuldu-kogetu kohta küsimusi. Vestlusringis osalesid Andrus Kallastu, Hans-Gunter Lock, Kaspar Aus, Hille Karm ja Liina Vedler ning Marge Paas, Mairi Kikkas ja Gerhard Lock.

Nooruslik-nostalgiline festivali avalöök Kivimäel (Halliki Põlda)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia XI Sügisfestival 23.–26. september 2009

K 23. september kell 18 Tallinna Muusikakeskkool

SÜGISFESTIVALI AVAKONTSERT (Halliki Põlda)

Tallinna Muusikakeskkooli (TMKK) ruumides Vabaduse puistee 130 on viimasel ajal toimunud palju kõlavate nimedega kontserte ja konkursse, nimetagem siin muuhulgas kontserdisarja „Kivimäe virtuoosid“, rahvusvahelist noorte kammermuusika konkurss-festivali „In Corpore“. On siin põhjuseks TMKK inspireeriv keskkond, sõbralikkus ja avatus, aga ei ole noored muusikud seni heitunud Kivimäe koledatest õppehoonetest ega kesklinna kaugusest. Seekord siis pidasid oma muusikafestivali avakontserdi Kivimäe mändide all Eesti Muusika- ja Teatriakademia (EMTA) noored interpreedid, kaasates ka oma nooremaid kolleege, kes alles keskkoolipinki nühivad.

Rohelised jõulud saabusid lume kiuste (Mairi Kikkas)

Green Christmas, 12.-13. detsember 2008, Rakvere Spordihall (Mairi Kikkas)

Jõulukuu on teatavasti aeg imedeks. Nii ongi juba 13. aastat järjest, ühel detsembri nädalavahetusel, saanud tüüpilisest "depressiivsest Eesti väikelinnast", kust muidu suurt peale liha ja vorsti laiema avalikkuse ette ei jõua (erandiks aeg-ajalt vaid vabatahtlikud kultuuriarendajad nagu Üllar Saaremäe ja tema punklaulupidu), baltimaade rokimeka. Tublid päkapikud BEM Agency'st tegid ka sel aastal Rakverest Rockvere, tuues publikuni Green Christmas'i. Uhkusega Eesti vanima rokifestivali nime kandev üritus on kindlasti üks kolmest aasta raskerokisündmusest (balansseerides stiililiselt täpselt kuskil Hard Rock Laagri ja Rabarocki vahel), kus iga endast lugupidav rokkar lihtsalt peab osalema. Kuigi publikunumbritelt ei ole ettevõtmine kunagi just silma paistnud, ei olnud kartustest hoolimata majanduskriis rahva rahakotile veel valusat pitserit jätnud.

Öö, mil helid muutusid illustreeritud elulugudeks (Laura Toots)

Visuaalsete helide festival Plektrum, klubiöö

12. septembril 2008 Tallinna Linnahall (Laura Toots)

Linnahalli poole liikudes nätsutan näppude vahel roosat piletit. Mu pääsmel seisab paksude mustade trükitähtedega “PLEKTRUM FESTIVALI KLUBIÖÖ. DJ DEEP (Prantsusmaa), TRG (Rumeenia),”  väiksemas kirjas on veel lisaks “RULERS OF THE DEEP, MADIS NESTOR, VJ PFADPFINDEREI (Saksamaa).”

Mälestisena väärtarhitektuuri nimekirjas olev linnahall tõotab vaatamata seal toimuvatele massiahnetele muusikalidele juba oma bastionaalse välisilme ja nõukogude interjööriga head eelseisvat ööd.

Beethoveni klaverikontsert basskitarril ehk Michael Manring KUMUs (Sandra Tamm)

Jõulujazz
13. detsember 2008, Michael Manring KUMU auditooriumis (Sandra Tamm)

13. detsembril esines Jõulujazzi raames KUMU auditooriumis maailmakuulus ameeriklasest bassimängija Michael Manring. Saal oli välja müüdud, ent kohale oli tulnud piletita fänne, kes lootsid viimasel hetkel imekombel veel pileteid saada.

Tagasihoidliku olemisega mees astus rahva ette ja võttis kätte ühe kolmest basskitarrist, mis näis tema kõrval tohutu suur. Peagi esimesi noote kõlama lastes oli aga selge, et Manring valitseb oma pilli täielikult ja seda kusjuures alandikult ja pilli austades. Esimene lugu kandis nime “Excuse me, Mr. Manring”. Pikka loosse mahtus erinevaid mängustiile. Vahepeal kasutas Manring E-Bow'd, ehk magnetit, mis tõmbab keeled helisema. Tekitatud helid olid müstiliselt uinutavad ja lummavalt ilusad; need meenutasid poognaga tõmmatud hääli, mida oleks raske seostada basskitarriga, sest sellist häält bassist üldjuhul oodata ei oska. Esimese loo lõpus vabandas Manring, et lugu liiga pikaks venis, kuna ta oli improviseerima jäänud. Siit ka väike seos loo nimega.

Pray for Art (Olivia Verev)

Internationales Klangkunstfest farb_laut

17. oktober – 15. november 2008, Berliin (Olivia Verev)

Rahvusvaheline Helikunstifestival farb_laut, mida võiks tõlkida kui värv_heli (toon), värv_kõla (kõlavärv).

Christina Kubisch, Adam Geczy, Thomas Gerwin, Hauke Harder, Douglas Henderson/David Brody, Seiji Morimoto, Wolfgang Spahn.

Ürituse nime järgi ootasin umbes kunstihoone suurust ruumi. Sisenedes aga selgus, et tööd paiknevad kolmes keskmise suurusega galeriiruumis ning rahvusvahelise helikunstifestivali näituse pool on esindatud kõigest 7 teosega.

Meediakunsti pealetung ajaloolises keskkonnas (Regina Kuningas)

Visuaalsete helide festival Plektrum

13. september 2008, Katariina kirik, Tallinn (Regina Kuningas)

Heli.Pilt:Pilt.Heli või Heli:Pilt Pilt:Heli
Esimesena pani mind mõtisklema kontserdi mitmetähenduslik pealkiri. Mis on selle kontserdi tõeline nimi? Festivali programmvihikus ja kohapeal kätte antud kaval olevad nimed on erinevad. Kontserdi nimi viitab heli ja pildi – audio ning visuaalse omavahelistele suhetele:  üksteise täiendusele või  mõjutamisele. Matemaatiliselt asjale lähenedes pole heli jagatud pildiga võrdeline pilt jagatud heliga. Kokkuvõtlikult öeldes loodi erinevate Eesti heliloojate loomingule visuaalne lahendus, mis hõlmas videot ja valgustust. See oli audiovisuaalne nüüdismuusika kontsert, mis näitas Visuaalsete helide festivali Plektrum raames Katariina kiriku uusi tahke.

Uudsusest ja nüüdismuusika seostest erinevate kunstiliikidega (Marge Paas)

Tagasivaateid 2007. a. NYYD-festivalile (Marge Paas)

Läbi sügiseste pimedate ja tuuliste õhtute liikudes saadavad meid erinevad kogemused ka läbi helidemaailma. Sedapuhku toimus Tallinnas 12.–21. oktoobrini 2007 X rahvusvaheline uue muusika festival NYYD. Mida üldse tähendavad uued helid ja uus muusika? Kas iga nn traditsiooniraamidest välja ulatuv heli on kohe uus või võib ka vana olla taas leitud uus? Lähemalt püüan edasi anda sügavamaid elamusi 2007. aasta NYYD-festivalilt ning leida vastuseid esitatud küsimustele. Rahvusvaheline uue muusika festival NYYD on Eestis nüüdismuusika puhul asendamatu kõigi teiste muusikasündmuste kõrval oma mitmekülgse programmi ja kunstiliste eesmärkide tõttu. Hea oli tõdeda, et rahvusvaheliste suurmeistrite, Salvatore Sciarrino ja György Ligeti, kõrval kõlasid ka kohalikke noorheliloojate teosed. Järgnevalt pühendun oma tagasivaates NYYD-festivalile peamiselt Eesti heliloojatele ning püüan esitleda seoseid nüüdismuusika ja erinevate kunstiliikide vahel.

Maitsev elektrooniline hõrgutis Kultuurikatlas (Joosep Volkmann)

Plektrum – Festival of Visual Sound

Club Night, 14. septembril 2007, Tallinna Kultuurikatel (Joosep Volkmann)

14. septembril, reedesel hilisõhtul, toimus Plektrumi visuaalsete helide festivali raames üks suuremat sorti klubiüritus Kultuurikatlas. Õhtu helilise poole eest olid vastutavad Guido Schneider ja Repeatbeat Saksamaalt, Ripperton Šveitsist ja loomulikult meie oma Plektrumi resident Jaagup Jalakas. VJ puldis astusid üles Anyone Inglismaalt, Timo Novotny Austriast, Instructions Rootsi/Inglismaa, Propaganda Eestist, Xploitec ja Visualsysteemi Soomest, MFO Saksamaalt ja Rüt Rüt Leedust. Seega paistis kava juba ette mahlaselt värvikirev ja meeldejäävalt üllatusrohke.

Seistes kahel jalal ning vaadates ulgumerd (Gert Preegel)

EMTA Sügisfestival 2007: SNU New Music Ensemble (College of Music, Seoul National University)

27. september 2007, EMTA kammersaal (Gert Preegel)

Isang Yun – „Pezzo Fantasioso“ (1988)
Byung-eun Yoo – „Sanjo“ (1993)
Tae-pyung Kwack – „Metamorphosis“ (2006/7)
Shinuh Lee – „Comfort, comfort my people“
Sukhi Kang – „Legend“ (1997)

SNU New Music Ensemble:
Jeon Jaesung (viiul)
Lim Jiyoung (klarnet)
Ko Woori (klaver)
Lee Younha (tšello)
Kim Woorim (klaver)

Tere tulemast Lõuna-Koreasse!

Tere tulemast tänapäeva itta! Mis valguses näete teie tänapäeva muusikat, mis tuleb idast? Toores ning jõuline? Pigem siiski mitte, kuid just viimast tundsin kontserti esimese pala ajal. Poleks kunagi arvanud, et asiaadid nii värvilised oma kõlalt ning interpretatsioonilt võivad olla. Olen alati arvanud, et nemad kes talitavad ühiskonna nimel ühiselt koos tehes suudavad olla isikud. Isikud kellel on midagi öelda. Olin üllatunud. Töödest kõlas läbi pillide väga veenev koostöö. Solistid andsid professionaalselt edasi erinevaid emotsioone. Isang Yun’i töö „Pezzo Fantasioso“ suutis üllatada mind pillide koostööga. Kasutatud viiul ning klarnet täiendasid üksteist või hoopis vastupidi üksteist kontra-argumenteerisid mõjus kõrvadele kui ka nahale erutavalt. See oleks olnud justkui kahe inimese dialoog muusikasse panduna.