Visuaalsete helide festival Plektrum, klubiöö
12. septembril 2008 Tallinna Linnahall (Laura Toots)
Linnahalli poole liikudes nätsutan näppude vahel roosat piletit. Mu pääsmel seisab paksude mustade trükitähtedega “PLEKTRUM FESTIVALI KLUBIÖÖ. DJ DEEP (Prantsusmaa), TRG (Rumeenia),” väiksemas kirjas on veel lisaks “RULERS OF THE DEEP, MADIS NESTOR, VJ PFADPFINDEREI (Saksamaa).”
Mälestisena väärtarhitektuuri nimekirjas olev linnahall tõotab vaatamata seal toimuvatele massiahnetele muusikalidele juba oma bastionaalse välisilme ja nõukogude interjööriga head eelseisvat ööd.
Esmakordselt „tutvustati“ meid mu klassijuhataja poolt 90ndatel algkooli aegu ühel järjekordsel klassiekskursioonil. Halli kaarjas fuajees toimus siis jõululaat ning uste taha kontserdisaali piiludes võis näha lõputute pingiridade ees linastuvaid jõulufilme. Nüüdseks on aastaid väldanud meelelahutus- ja konverentsikeskuseks ehitamised ja/või mahamüümismõtted lisanud linnahallile murekortse ning näritud nurkadest paistvaid vanadusmärke.
Linnahalli treppidel ja “küürul” liikuvad inimesed ning sissepääsu ummistav järjekord pani ootama midagi suurejoonelist. Just peo korraldajate poolt kasutamata jäänud ehituse avaruste tõttu imestasin, kuhu haihtus see rahvavoog, keda turvamehed ülekülluse tõttu piletileti juurde ei lasknud?
Ümber nurga peo poole keerates kutsusid mind muusika poole kauguses virvendavad nõgimustad figuurid. Tantsuplatsile eelnev pikk rõivahoiulettidega palistatud koridor tundus aga juhatavat hoopis tühja ja ärevasse Kubricku “Hiilgusesse”.
Fuajee ühte madalasse nurka üles seatud (3 baari kohta) ainus lava ehk DJ-laud kordas peoks suletud kontserdisaali antiikse amfiteatri vormi – inimesed tantsisid esinejate ees astmeliselt kõrgemal – ning nende selja taga asetses esinduslik VJ’de tualettlaud, kust visuaalihuvilistele projitseeriti dekoratiivset maagiat. Seriaalsete (võlu)sõnumite raskesti haaratav sisuline pool peegeldas enesekindlate esinejate tehnilisi oskusi, efektitsemist ning elamustele panustamist, kuid mitte nauditavaid narratiive.
Loovaid “Rorschachi teste” esitlenud Euroopa juhtivad VJ-kollektiivid Pfadfinderei (peaesineja Saksamaalt) ja Neon Golden (Austriast) kinnitasid oma tööga, et liikuv pilt on kultuuri- ja muusikamoes uus must. Pildihäppeninge korraldasid veel kodumaised Propaganda ja Faze, põhjanaabrid Visualsysteemi ja Random Doctors ning lõunanaabrid Linnards Kulless (Läti) ja Rüt Rüt (Leedu).
Nüüdseks lõhutud traditsioonilistes meediavormides on VJ-ndus 21. sajandi kunstina arendanud igapäevaselt oma piire ehk liikunud üha jõudsamalt klubiareenidelt edasi “tõsisesse kunstimaailma”. VJ-praktika paistab küllastavat meie ajapikku muutunud tundlikkust ja ruumitunnetuse teisenemist mitmetajulise etendusega. Vaid kahekõnelise iseloomuga Plektrumi loosungist “Visuaalsete helide festival” jääb väheseks kirjeldamaks seda lausa 4D multimeediaüritust, kus kinnisilmi tantsides tundsin vahelduva parfüümi järgi ära oma muutuvaid tantsupartnereid. Et end enamjaolt hõredal põrandal mitte väga üksikuna tunda ning Kubricku kõledat tühjust eemal hoida, tuligi tantsida peamiselt kinnisilmi. “Pimesi” esireakohti hõivanud tantsuhullud oleksid oma tundliku kuulmismeele säilitamiseks pidanud “kuulda võtma” ekraanidel jooksvat ohtusteadet “Kõrvaklappe saab baarist”.
Mitmekesise helimaastiku eest hoolitsesid peamiselt mainekad DJ Deep Prantsusmaalt ja Bukaresti dubstep'i sensatsioon DJ TRG Rumeeniast. Esimene on juba üle 15 aasta olnud eestvedajaks (prantsuse) house-muusikale. Eestit esindasid klubiõhtul maailmakuulsusega tantsumuusika-duo Rulers of The Deep ning tuntud auditiivse identiteediga Madis Nestor, keda on sarnaselt DJ TRG’ga kutsutud osalema nimekasse Red Bull Music Academy’sse.
Peo lõpule lähenedes aina kasvava hea muusika hulka mõõtsin oma keha hõivatuse järgi tantsupõrandal – kätevehkimissagedus suurenes kooskõlas kellaajaga. Parimate omaduste ristamisel saadud klubiõhtu formaadis sisukas kultuuriürituses jäi lõpuni tugevaks vaid muusikaline osa. Võrgutavad helid valitsesid visuaalia üle, heites pildiekraanile meelevaldseid varje oma tuulise tujuga.
Jõudsin ka juba kartma hakata, et aastatetaguse linnahalli külastuse lahkumisvalu on võimatu ületada, kuid nüüdne visiit sai hüpnootiliseks ürituseks, kust tahtsin veel vähem ära minna. Muusikast “läbiligunenud”, taipasin, et pakutud kõrvaklappe oleks saanud kasutada vähemalt päästerõngana.
Laura Toots (EKA fotograafia eriala magistriõppe I kursus)
-----------------------
Käesolev retsensioon ilmub muusikakriitika erikursuse (MuKriErikursus) raames, mis esmakordselt alustas Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi muusikaosakonnas 2007. aasta sügissemestril ja jätkas eduka osavõtu tõttu 2008. aasta sügissemestril juba uute osalistega, et kasvatada muusikakriitika alase lisaõppe traditsiooni ja võimaldada erinevate valdkondade huviliste koondumist nimetatud kultuuriplatvormil.
MuKriErikursuse põhiidee on arendada üliõpilaste kriitilist, analüüsivat ja uuele avatud mõtlemist. Kursuse eesmärk on anda ülevaade muusikakriitika olemusest, tutvuda toimetamisprotsessi mitmeplaanilisusega, õppida teistelt kriitikutelt (minevikust ja tänapäeval), omandada praktilisi kogemusi, reflekteerida enda kirjutamisprotsessi ning leida oma stiil. Kursuse raames külastatakse mitmesuguseid nüüdismuusika (ja -kunsti) festivale ning džäss-, rokk- ja popmuusika üritusi. Külalislektoritena on kursust rikastanud ja toetanud Brigitta Davidjants (EPL), Maris Valk-Falk (Scripta Musicalia), Kristina Kõrver ja Joosep Sang (Muusika), Tiina Õun ja Anneli Remme (TMK) ning Igor Garshnek (Sirp). Lisaks TLÜ muusikaosakonnale on kursust toetanud erinevad festivalid-kontserdikorraldajad, sh PLEKTRUM, EMTA Sügisfestival, HUH, NYYD (Eesti Kontsert), Jazzkaar jpt.
Kursus on avatud laiemale kuulajaskonnale nii TLÜs kui teistes Eesti ülikoolides (EKA, EMTA, TTÜ, TÜ) ning seega on kursusest osavõtjad olnud mh tantsijad-koreograafid, kunstnikud ja ajaloolased, aga ka reklaami- ja imagoloogia, Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo, psühholoogia ja muusika tudengid ning lihtsalt muusika- ja kultuurihuvilised. MuKriErikursus plaanib jätkata ja laiendada oma tegutsemist ka tuleval õppeaastal.
Gerhard Lock
TLÜ muusikateaduse lektor
EMTA muusikateaduse doktorant
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar