NYYD ’07: Reval Ensemble ja Charles Barbier
17. oktoober 2007 Tallinn, Niguliste kirik (Helena Sikk)
Tõnis Kauman (*1971) – Kahele Johannesele (2006) tšellole ja klaverile
Beat Furrer (*1954) – Auf tönernen Füssen (2000) häälele ja flöödile
Mirjam Tally (*1976) – Joon (2006)
Pascale Jakubowski (*1960) – Trois Pieces pour voix et piano / Kolm pala häälele ja klaverile (1999)
Kaija Saariaho (*1952) – Oi Kuu (1990) bassflöödile ja tšellole
Caroline Marcot (*1974) – Cercle, losange & rondel pour apres / Ring, romb ja ringmäng pärastiseks 2007 (maailmaesiettekanne) häälele ja klaverile
Tõnu Kõrvits (*1969) – Solano / Idatuul (2003) flöödile, klaverile ja tšellole
Reval Ensemble
Neeme Punder (flööt)
Lea Leiten (klaver)
Aare Tammesalu (tšello)
Charles Barbier (tenor/sopran, Prantsusmaa)
Beat Furrer (*1954) – Auf tönernen Füssen (2000) häälele ja flöödile
Mirjam Tally (*1976) – Joon (2006)
Pascale Jakubowski (*1960) – Trois Pieces pour voix et piano / Kolm pala häälele ja klaverile (1999)
Kaija Saariaho (*1952) – Oi Kuu (1990) bassflöödile ja tšellole
Caroline Marcot (*1974) – Cercle, losange & rondel pour apres / Ring, romb ja ringmäng pärastiseks 2007 (maailmaesiettekanne) häälele ja klaverile
Tõnu Kõrvits (*1969) – Solano / Idatuul (2003) flöödile, klaverile ja tšellole
Reval Ensemble
Neeme Punder (flööt)
Lea Leiten (klaver)
Aare Tammesalu (tšello)
Charles Barbier (tenor/sopran, Prantsusmaa)
Reval Ensemble ning tenor/sopran Charles Barbieri (*1979) kontsert Tallinna Niguliste kirikus oli kindlasti tänavuse NYYD-festivali üks eredamaid elamusi. See oli õhtu täis ebamaiseid, kiirelt vahelduvaid helisid ning sügavat melanhooliat. Erinevate heliloojate ettekanded lõid maagilise ja looduslähedase sümbioosi rännakutega igatsuse, üksinduse ning kurbuse piirialadel.
Hoolimata kontserdipaiga pigem „keerulisest“ muusikalisest atmosfäärist akustika seisukohalt, oli see pigem kontserdi plussiks, sest siinkirjutaja jaoks tundus vanade kirikuseinte üsna pikk kaja ehk müstikat täis loomingu mõtte edasiandmiseks parim.
Kontserdi esimese poole, mis võinuks oma toonide poolest kanda ka nimetust „Loodus“ või „Loodusest püütud“, juhatas sisse kurjakuulutavate helidega klaveril Tõnis Kaumani teos „Kahele Johannesele“, justkui tähistades jõulist kevade algust ja tulvavete läbimurdmist.
Sellele järgnes kontserdi meeldejäävaim hetk, mil noor laulja, Pariisi Konservatooriumis muusikaakustikat ning gregooriuse laulu ja dirigeerimist õppinud tenor ja meessopran Charles Barbier esitas koos Neeme Punderiga alustuseks Beat Furreri pala “Auf tönernen Füssen“ häälele ja flöödile – sosinal, mis suutis vanade kirkiuseinte vahel istuva kuulaja kanda sootuks Maailma loomise algusesse, pannes unustama, mitte vähem tähtsa, esitaja hääle vapustava ulatuse.
Peagi unelevast seisundist toob hetke tagasi tugevad löögid vastu tšellot ning klaveril kõrgetes registrites helidele loodud kevade hääled Mirjam Tally teoses „Joon“.
Lühidalt ja vahetult juhatas kontserdi teise poole sisse solist ise, öeldes, et järgnev pala kannab alapealkirja „Lonelyness“ (Üksindus). Ning tõepoolest, edasi kantakse meid Pascale Jakubowsky teosega „Trois Pieces pour voix et piano“ üha süveneva melanhoolia turjal, milles alustavad madalad helid klaveril, vaheldudes hiljem ka kõrgete helidega, mis tõusevad kui lootusesädemed et ehmatada, haarata või ahastama panna.
Kontserdi viimases pooles, õhtu võimsamaid hetki, kõlas ka maailmaesiettekandes olnud Caroline Marcot‘ teos „Cercle, losange & rondel pour apres“ häälele ja klaverile. Õhtu lõpetas ja emotsioonid rahustas Tõnu Kõrvitsa pala „Solano“ (Idatuul) flöödile, klaverile ja tšellole.
Kokkuvõtteks lõi kontsert pildi kargest ning müstilisest kevadehaldjast, kes vastaval lainepikkusel asuva kuulaja jaoks kindlasti festivali üheks suurimaks elamuseks kujunes. Pidevalt liialt süngete helidega varjutatud ent oma akustilist sära hoidev ning varieeruva liikumisega äkilisi emotsioone tekitav looming vaevalt muusikakaugemagi kuulaja külmaks jättis.
Helena Sikk (BFM, audiovisuaalne meedia)
-----------------------------------------------------
Käesolev retsensioon ilmub muusikakriitika erikursuse raames, mis leidis aset sügissemestril 2007. a. Tallinna Ülikooli Kunstide teaduskonna muusikaosakonnas ja mille põhiidee oli arendada üliõpilaste kriitilist, analüüsivat ja uuele avatud mõtlemist. Kursuse eesmärk oli anda ülevaade muusikakriitika olemusest, tutvuda toimetamisprotsessi mitmeplaanilisusega, õppida teistelt kriitikutelt (minevikust ja tänapäeval), omandada praktilisi kogemusi, reflekteerida enda kirjutamisprotsessi ning leida oma stiil. Kursuse raames külastati mitmesuguseid nüüdismuusika (ja -kunsti) festivale – PLEKTRUM, EMTA Sügisfestival, HUH , NYYD – ja kuulati külalislektorite loenguid – Brigitta Davidjants (EPL), Maris Valk-Falk (Scripta Musicalia), Tiina Õun (TMK) ja Igor Garshnek (Sirp). Kursust on toetanud mh TLÜ muusikaosakond, festivalid PLEKTRUM ja HUH, EMTA ja Eesti Kontsert ning ülal nimetatud külalislektorid. Kursus oli avatud laiemale kuulajaskonnale nii TLÜs kui teistes eesti ülikoolides (EKA, EMTA, TTÜ, TÜ) ning seega olid esimesest kursusest osavõtjad mh tantsijad-koreograafid, kunstnikud ja ajaloolased, aga ka psühholoogia ja muusika tudengid ning lihtsalt muusika- ja kultuurihuvilised.
Gerhard Lock
(TLÜ lektor ja muusikateadur, Klassikaraadio arhivaar-internetitoimetaja)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar