HUH külvas sügavas sügises muusikalisi seemneid (Astra Kallasmaa)

HUH 2007: Hea uus helilooja – Märt Matis Lill
6. oktoober 2007, Mustpeade maja keldrisaal (Astra Kallasmaa)

I pool
Kadunud metsade kaja
Ansambel U:

II pool
Kiirgav linn
Jürmo  Eespere kvartett
(Täpsemad kavad ja ansamblite koosseisud retsensiooni lõpus)

03.–13. oktoobrini toimus Tallinnas ja Tartus festival Hea Uus Heli (HUH). Seekordne, juba kuues, HUH oli uuenduslik selle poolest, et esimest korda kuulus kavasse ka Eestis linastuvate filmide programm. Muidu seisneb selle festivali eripära koostöös erinevate rühmituste, organisatsioonide ja entusiastidega ning selles, et HUH ei karda siduda omavahel erinevaid kunstiliike. Kunstiliikide sidumisel lähtutakse ikkagi eelkõige seisukohast, et tulemus peab olema ühtne ja terviklik ning teised elemendid peavad toetama muusikat.


Laupäeval, 6. oktoobril toimus HUH-i raames Mustpeade maja keldrisaalis kontsert: Hea uus helilooja – Märt Matis Lill. Tegu oli M. M. Lille autorikontsertiga, kus kanti ette läbilõige tema senisest loomingust. Kontsert oli kahe osaline. Esimene pool kandis nime „Kadunud metsade kaja” ja teine „Kiirgav linn”. Esimese osa pealkiri tulenes sellest, et kontserdi alguses, keskel ja lõpus kõlasid katkendid teosest „Kadunud metsade kaja” (suurele orkestrile, 2004). See osa oli rohkem etendus, kus pausideta mängiti järjest helilooja avangardsemat nüüdismuusika loomingut, erinevate instrumentaalpalade vahele oli pikitud intermetso taoliselt katkendid Märt-Matis Lille muusika ja Kaja Lindali ja Kaspar Ausi tantsuetendusest „Tallinn–Aegviidu“ (2005). Peale helisalvestuste kõlasid veel teos suurele trummile, teos elektroonikale, teos kandlele ja flöödile ja teos flöödile, bassklarnetile, löökpillidele, klaverile, viiulile ja tšellole. Viimast kandis ette Ansambel U:. Osalesid veel tantsijad Kaja Lindal ja Kaspar Aus, valguskunstnik oli Revo Koplus.
Teises pooles kanti ette Märt Matise kirjutatud filmimuusikat ja seda esitas Jürmo Eespere kvartett. Kui esimeses osas istus publik pimendatud ruumis patjadel ja pinkidel, siis teises osas muutus atmosfäär üsna vabaks, liiguti ringi, vesteldi muusika taustal ja sai ka jooke osta – tegemist oli pigem klubiõhtuga.

Muusikal on võim istutada seemneid, millest igaüks omatahtsi võib kasvatada saadusi vastavalt oma vajadustele. Mustpeade maja keldrisaalis hakkas tänu Kaja Lindali  ja Kaspar Ausi interpretatsioonile kõrvu muusika iduga arenema ka tantsu idu. Ja tõepoolest, kõikvõimalikuks vaimseks külvamiseks on see paik päris sobiv: väike ja hämar. Häiriv asjaolu  oli vaid tänava melu jõhker sissetung täiesti valimatult ja nii võis mõni õrnem hetk või tundmus puruneda või jääda tekkimata. Sellegipoolest oli tegemist väärt üritusega. Nii meeldivaks kujunes see üritus seetõttu, et meelt lahutati mitmel tundemeelel korraga – silma rõõmustasid valguskunstnik ja tantsijad, kõrva Märt Matis Lille julge looming. Julgeks pean ma teda sellepärast, et harvemini võetakse ette raske ülesanne kirjutada teos vaid ühele eksootilisemale instrumendile, kuid sellel kontserdil kanti ette lausa kaks sooloteost: üks kandlele ja teine suurele trummile. Ometi oli tunda selle julgustüki juures veel väikest tühjust ja toorust. Talle omast ja ainulaadset  helikeelt, mis kannaks, veel tunda ei olnud. Palju oli teostes hetki, mis mõjusid tühjalt ja igavalt, neid momente aitas päästa liikumine ja valgustus.
Võib olla olekski selle ürituse uba see, et noored, kui nad ühendavad jõu, võivad hakkama saada hea asjaga.

Astra Kallasmaa (muusika ja psühholoogia üliõpilane)

* * *

I pool
Kadunud metsade kaja
1. I osa tantsuetendusest „Tallinn-Aegviidu” (koreograafia Kaja Lindal, 2005)
2. „Lindudele“suurele trummile (2006)
3. „Väinamöise kandlemäng“ elektroonikale (2000)
4. II osa tantsuetendusest „Tallinn-Aegviidu“
5. Muusika Rein Marani filmist „Põdra kuningriik” kandlele ja flöödile (2007)
6. III osa tantsuetendusest „Tallinn-Aegviidu”
7. Muusika Rein Marani filmist „Põdra kuningriik” kandlele (2007)
8. „Mu nuttev hääl on sügistuul” flöödile, bassklarnetile, löökpillidele, klaverile, viiulile ja tšellole (2004)
9. IV osa tantsuetendusest „Tallinn-Aegviidu”
Kontserdi alguses, keskel ja lõpus, kõlas katkendeid teosest „Kadunud metsade kaja” suurele orkestrile (2004)

Ansambel U:
Kristi Mühling (kannel), Tarmo Johannes (flööt), Taavi Kerikmäe (klaver), Vambola Krigul (löökpillid), Meelis Vind (bassklarnet), Merje Hallik (viiul), Levi-Tanel Mägila (tšello)
Kaja Lindal & Kaspar Aus (tantsijad)
Märt-Matis Lill (elektroonika)
Revo Koplus (valguskunstnik)

II pool
Kiirgav linn
Muusika Priit Tenderi filmidest „Sõnum naabritele”, „Rebasnaine”,  Conor MacPhersoni etendusest „Kiirgav linn”, ja Mart Kivastiku kuuldemängust „Nokia”

Jürmo  Eespere kvartett:
Jürmo Eespere (klaver)
Siim Aimla (saksofon)
Mihkel Mälgand (kontrabass)
Eno Kollom (trummid)

-----------------------------------------------------

Käesolev retsensioon ilmub muusikakriitika erikursuse raames, mis leidis aset sügissemestril 2007. a. Tallinna Ülikooli Kunstide teaduskonna muusikaosakonnas ja mille põhiidee oli arendada üliõpilaste kriitilist, analüüsivat ja uuele avatud mõtlemist. Kursuse eesmärk oli anda ülevaade muusikakriitika olemusest, tutvuda toimetamisprotsessi mitmeplaanilisusega, õppida teistelt kriitikutelt (minevikust ja tänapäeval), omandada praktilisi kogemusi, reflekteerida enda kirjutamisprotsessi ning leida oma stiil. Kursuse raames külastati mitmesuguseid nüüdismuusika (ja -kunsti) festivale – PLEKTRUM, EMTA Sügisfestival, HUH , NYYD – ja kuulati külalislektorite loenguid – Brigitta Davidjants (EPL), Maris Valk-Falk (Scripta Musicalia), Tiina Õun (TMK) ja Igor Garshnek (Sirp). Kursust on toetanud mh TLÜ muusikaosakond, festivalid PLEKTRUM ja HUH, EMTA ja Eesti Kontsert ning ülal nimetatud külalislektorid. Kursus oli avatud laiemale kuulajaskonnale nii TLÜs kui teistes eesti ülikoolides (EKA, EMTA, TTÜ, TÜ) ning seega olid esimesest kursusest osavõtjad mh tantsijad-koreograafid, kunstnikud ja ajaloolased, aga ka psühholoogia ja muusika tudengid ning lihtsalt muusika- ja kultuurihuvilised.

Gerhard Lock
(TLÜ lektor ja muusikateadur, Klassikaraadio arhivaar-internetitoimetaja)