„Olen Buffalo Bill, mitte Kill Bill“. Säravad karakterid varjutasid muusika (Reelika Kokla)

NYYD ’09: Märt-Matis Lill / Jan Kaus / Mart Koldits, kammerooper „Indiate uurimine“, 20.10.2009, Von Krahli teatri suur saal (Reelika Kokla)

Ooper on lavaline sündmus, mis ühendab endas kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. Kirjanduse olulisust Märt-Matis Lille festivalil NYYD ’09 esiettekantud ooperis „Indiate uurimine“ näitab märkimisväärne loend kasutatud kirjandusest, sealhulgas saksa rahvuseeposeks peetav „Nibelungide laul“ ja Dante Alighieri „Jumalik komöödia“. Kohati tundus aga justkui oleks rüütlilaulikud leidnud oma daami ülistamiseks esimese pähetuleva riimi. Küllap oli see lavastusel taotuslikult välja mängitud huumor.

Näitekunsti osakaal selles lavateoses oli vaieldamatult esiplaanil. Taavi Eelmaa ja Gert Raudsepa säravad rüütlitegelaskujud ning Raivo E. Tamm tüütu, kuid omamoodi koomilise õhtujuhina elasid laitmatult oma rolli sisse. Alternatiivteatrile kohaselt kasutati ka huvitavaid visuaalseid lahendusi. Varjudemäng ja jõupaberist sümboolsete pärismaalaste jõhker peksmine ja tulistamine, „indiaid“ uurides, võttis kohati hirmust päris kangeks (teades Von Krahl’i lavastusstiili julgesin ometi esimesse ritta istuda).

Kuigi muusika jäi selles ooperis tagaplaanile, leidsin sealt siiski enda jaoks uut ja intrigeerivat. Tõstaksin esile kammerkoori Voces Musicales. Koori ehk siis ooperi mõistes rahva sosinal laulmine oli pingestatud ja aitas luua sündmustele kohast atmosfääri. Parema kõla eesmärgil olid lauljad paigutanud end kahele poole istmeridade kõrvale, kuid veidi jäi siiski kaunite nutulaulude tõelisest mõjulepääsemisest puudu, sest lavaline tegevus tõmbas tähelepanu endale.

Kuna ooperi üheks põhiliiniks olid naised (Riina Maidre lihtsa naise, indiaani naise ja Emily’na), moodustasid muusikast meeldejäävaima osa rüütlilaulikute lembelaulud. Geoffrey Chaucer’i  teose „Canterbury lood“ ühest osast, „Rüütli loost“, pärit peategelaste, kauni häälega ooperilauljate nn päris rüütlite (Taavi Tampuu, Mati Turi) südamlikud lähenemiskatsed ning üha enam ahnusele kalduvate Arcita (Taavi Eelmaa) ja Palamoni (Gert Raudsep) puine praalimine. Keskaegse rüütlilaulu saateks kõlasid üksikud kitarriakordid. Tõeline rüütel pidi ise looma kõik, sõnadest esituseni. Hell ning puhas sõnum, mille taga peitus paraku maine iha.

Tallinn Sinfonietta ei esinenud (küllap ruumipuuduse tõttu) live’is, millest oli kahju, kuid eelsalvestatud videolahendus seal samas saalis oli omamoodi huvitav. Küll aga oli nauditav nii avamängul, etenduse keskel kui ka pärast vaheaega Buffalo Billi taustaks mängiv Jürmo Eespere džässtrio.

Sisuliselt oli ooper emotsionaalne, ühiskonnakriitiline ning publikule arusaadav, jättes samas ka vabadust individuaalsele mõttelennule. Olulisteks teemadeks oli inimeste uurimine neid hävitades ning maapealse paradiisi mitte eksisteerimine, ühiskonna väärtushinnangute ajalooline taust ning seosed tänapäevaga. Tõsiseid probleeme kõrvutati halekoomiliselt jabura Buffalo Billiga, kes ka ise oli üks probleemsetest karakteritest – show business’iga liitunud kauboi.

Märt-Matis Lille sõnul ei vaevanud ta ennast üldse ülesandega mahtuda traditsioonilise ooperi raamidesse, mis oli uudne ja üllatavalt meeldiv. Minu arvates on muusika roll laiemas mõttes siiski meelelahutus ning „Indiate uurimine“ täitis suurepäraselt oma rolli, olles lisaks veel hariv, mõtlemapanev ja muusikaliselt nauditav. Olgu kuld meile kerge!

Reelika Kokla
(TLÜ muusikaosakonna II kursuse tudeng)
Artikkel sai trükivalmis 27.12.2009

-----------------------

Käesolev retsensioon ilmub muusikakriitika erikursuse (MuKriErikursus) raames, mis esmakordselt alustas Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi Muusika osakonnas 2007. aasta sügissemestril ja jätkas eduka osavõtu tõttu 2008. aasta sügissemestril juba uute osalistega, et kasvatada muusikakriitika alase lisaõppe traditsiooni ja võimaldada erinevate valdkondade huviliste koondumist nimetatud kultuuriplatvormil.

MuKriErikursuse põhiidee on arendada üliõpilaste kriitilist, analüüsivat ja uuele avatud mõtlemist. Kursuse eesmärk on anda ülevaade muusikakriitika olemusest, tutvuda toimetamisprotsessi mitmeplaanilisusega, õppida teistelt kriitikutelt (minevikust ja tänapäeval), omandada praktilisi kogemusi, reflekteerida enda kirjutamisprotsessi ning leida oma stiil. Analüüsitakse nüüdismuusikat kui nähtust kõige laiemas plaanis (akadeemilisest kuni rokk-/popmuusikani). Keskendutakse nüüdismuusika arvustamisele ja käsitletakse seda koos nüüdiskunsti ja nüüdistantsuga nüüdiskultuuri terviknähtusena.

Kursuse raames külastatakse mitmesuguseid nüüdismuusika (ja -kunsti) festivale ning džäss-, rokk- ja popmuusika üritusi. Külalislektoritena on esimesel kahel aastal kursust rikastanud ja toetanud Brigitta Davidjants (muusikateadlane ja -kriitik), Maris Valk-Falk (Scripta Musicalia), Kristina Kõrver ja Joosep Sang (Muusika), Tiina Õun ja Anneli Remme (TMK) ning Igor Garshnek (Sirp). 2009 on lisaks Maris Valk-Falgule kutsutud Maria Mölder (muusikakriitik ja toimetaja, popmuusikaspetsialist), Tui Hirv (laulja, muusikakriitik ja -teadlane ja kirjanik) ning Kai Tamm (muusikateadlane ja toimetaja). Lisaks Tallinna Ülikooli Muusika osakonnale kuulub eriline tänu kursuse senise toetamise eest erinevatele festivalidele-kontserdikorraldajatele, eelkõige, EMTA ja Sügisfestival, Eesti Kontsert ja NYYD-festival, Eesti Meediakunstnike Ühing ja PLEKTRUM, HUH (Hea Uus Heli), Jazzkaar ning NU Performance festival.

Kursus on avatud laiemale kuulajaskonnale nii Tallinna Ülikoolis kui teistes Eesti ülikoolides (EKA, EMTA, TTÜ, TÜ) ning seni on kursusest osavõtjad olnud mh tantsijad-koreograafid, kunstnikud ja ajaloolased, aga ka reklaami- ja imagoloogia, Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo, psühholoogia ja muusika tudengid ning lihtsalt (nüüdis)muusika- ja kultuurihuvilised. MuKriErikursus jätkab ja laiendab oma tegutsemist ka tulevastel õppeaastatel, seda alates käesolevast õppeaastast eriti Mari-Liis Rebase (MuKriErikursus07 vilistlane) aktiivse assisteerimise toel korralduslikes ja sisulistes küsimustes, aga ka tänu kõikide teiste osalejate kaasamõtlemisele.