30. jaan 2012

Mein Schatz

16.12.2011 Ebendieselbe Ensemble, Global Container XXI – Performachine, Kultuuritehas Polymer (Kerit Ilves – MuKriErikursus 2010)


16. detsembril toimus Kultuuritehases Polymer järjekordne üritus nimega Global Container XXI – Performachine. Global Container on üritustesari, mis toimub regulaarselt juba alates 2008. aastast. See on rahvusvaheline tegevuskunstnikke, muusikuid ja muude kultuurialade esindajaid ühendav sündmus.

Kahekümne esimese Global Container’i kava oli päris mahukas, kuna esitlusele tulid Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tegevuskunsti osakonna sügissemestri kursuste tööd (juhendaja Erik Alalooga). Kavas olid nii kontserdid ja näitused kui ka tantsuesitlused, erinevad installatsioonid ja kineetilised esitlused.

Eriti tähelepanuväärne oli just Ebendieselbe Ensemble’i eksperimentaalsete muusikainstrumentide projekt. See oli kontsert isevalmistatud muusikainstrumentidel. Kasutusel olid vedrumadratsid, kanalisatsioonitorud, pesumasina trummel, saekettad, kardinapuud, titekäru, saunaaknad jms. Instrumente oli kaksteist! Ning igal instrumendil oli ka oma kena nimetus: ebendieselbe, weivi, sie, häälemurre, kuu, sopranmammut, tenormammut jne.

Suurem osa kontserdist koosnes sellest, et esinejad mängisid ühekaupa oma instrumentidel lugusid, millega tutvustasid kuulajatele, kuidas instrumendid kõlavad. Eriti huvitav kõla oli sellisel instrumendil nagu ebendieselbe. Seda esitas Sigrid Viir looga „Bediesel“, autor Taavi Suisalu. Instrument koosnes viiest klaasist, mis olid tehtud metallist ja mille peal pidi mängima poognaga. Kõla oli väga eriline: tuli välja tuhm ja natuke kinnine kriiksumine, kuid koos sellega tekkis ka väga konkreetne heli.

Veel üks huvipakkuv instrument oli mammut, mis koosnes veel viiest perekonnaliikmest: kontrabassmammut, bassmammut, altmammut, sopranmammut, tenormammut. Kõik need olid tehtud erinevatest torudest, mille otsadele olid kinnitatud plastmaspudelid ning neil oli põhi ära lõigatud, arvatavasti selleks, et kõla oleks parem ja sisukam. Esinejad olid Susanna Salama - didgerifon, Aili-Maarja Mäeniit - kontrabassmammut, Taavi Suisalu - bassmammut, Pauliina Jokela - altmammut, Taavi Suisalu - sopranmammut, Aleksander Sproghis - tenormammut. Esitusele tuli Raido Mägi teos „Karjapoiss”. Autor tuli ka teose juhatajana ette: ta dirigeeris äärmiselt lihtsalt, näitas täpselt instrumente sisse ning sellest tuli välja päris ebatavaline esitus.

Ülejäänud instrumendid põhimõtteliselt tekkitasid muusikalist müra. Igal instrumendil oli oma eriline kõla ja värv. Kuna instrumente oli päris palju ja igaüks pidi esitlusele tulema, kaotasid esinejad vahepeal publiku tähelepanu. Kuid kuulajate huvi võitsid esinejad tagasi kui esitlusele tuli teos „Mein Schatz”. See oli suur lõputeos kõikide instrumentidele. „Mein Schatz” oli loodud kollektiivselt kogu Ebendieselbe Ensemble’i esindajate poolt ning juhatas teost projekti juhendaja ja dirigent Andrus Kallastu. Dirigendi teose juhatamine oli üsna huvitav: see sugugi ei olnud dirigeerimine, millega paljud on harjunud. Dirigent isegi ei löönud skeemi, tal ei olnud ka taktikeppi käes. Vahepeal, kui teoses olid generalpausid või fermaadid, seisis dirigent käed all ja ei näidanud midagi. Samas dirigendi juhatamine oli äärmiselt selge: väga täpsed auf-id ja sissetulemise näitamised. Dünaamikale ei pööranud dirigent suurt tähelepanu, aga mängijad ise said sellega väga hästi hakkama.

Teos ise algas vaikse dialoogiga instrumentide vahel: üheaegselt ei mänginud rohkem kui kolm instrumenti. Teose keskel juba oli rohkem helisid, dialoog muutus tihedamaks ja dünaamika valjemaks. Ja siis hakkasid kõik instrumendid koos vaikselt piano‘s mängima, kõlas väga võluv sahin ning dirigendi käe järgi hakkasid muusikud mängima kõvemini, tihedamini, kiiremini. Nad jõudsid forte fortissimo‘ni ja tekitasid äärmiselt võimsa, jõulise müra. Igat instrumenti oli väga täpselt kuulda ja iga instrument oli tähtis osa suurest tervikust. Teos lõppes pianissimo’s, vaikse löögiga veskil, mis oli pehme löök saeketta vastu.

Muusikaline futurism on äärmiselt huvitav avangardismi vool. Kuid muusikalise müra tekitamine ja esitamine ei ole sugugi lihtne. See on üsna keeruline, kuna tegelikult väga tihti peetakse sellist müra inetuseks ja tihti ei võeta seda vastu muusikana. Kuid sellel õhtul võis öelda, et publik oli väga rahul Ebendieselbe Emsemble’i kontserdiga ning võib julgelt öelda, et projekt oli väga edukas.

Kerit Ilves (MuKriErikursus 2010 tudeng)


Fotod: Tanel Saar & Andreas W.

Taavi Suisalu "Bediesel" instrumendile ebendieselbe. Esitab Sigrid Viir.









Raido Mägi "Karjapoiss" instrumendile mammut. Dirigent - Raido Mägi.

1 kommentaar:

  1. ühisteost on võimalik järelkuulata siit:
    http://soundcloud.com/tuisu/mein-schatz-global-container

    VastaKustuta