16.10.2010 Rahvusooper Estonia Talveaed (Rahel Otsa - MuKriErikursus 2010 TLÜ)
Theodor-Peeter Sink (tšello), Madli-Marje Sink (klaver), Sirje Puura (sopran), Maria Veretenina (sopran) Oliver Kuusik (tenor), Väino Puura (bariton), Ralf Taal (klaver), ja teised; õhtujuht Pille Lill.
16. oktoobril leidis Rahvusooper Estonia Talveaias aset Marje Singi sajandale sünniaastapäevale pühendatud mälestusõhtu. Tegu oli augustist detsembrini toimunud üritustesarja „Marje Sink 100“ raames korraldatud kontserdiga. Lisaks muusikaüritustele korraldati sarja raames ka näituseid ning erinevatest raadiojaamadest võis kuulata helilooja elu ja loomingut käsitlevaid saateid.
Kirikumuusikat kuuleb tänapäeval harva. Ega eestlased eriti kirikussegi ei satu, rääkimata siis veel liturgilise muusika tundmisest või kirikulaulude kaasa laulda oskamisest. Sel korral oli muusika küll pühakojast välja toodud, kuid harras õhkkond oli muusikaga kaasa tulnud. Kuigi Talveaed oli inimesi täis ning juurde toodi ka lisatoole, saabus juba viis minutit enne kontserdi algust kogu saali ootusärev vaikus. Mobiiltelefonide vaigistamist polnud vaja meelde tuletadagi. See oli publikule iseenesest mõistetav.
Mälestusõhtu juhatas sisse Pille Lill, jagades kuulajatega üht isiklikku meenutust seoses Marje Singiga. Kontserti alustas aga 2009 a. Marje ja Kuldar Singi nimelise „Noore laulja“ preemia laureaat Maria Veretenina. Teda ja mitmeid teisigi lauljaid saatis klaveril tunnustatud pianist Ralf Taal. Kogu õhtu jooksul võis kuulata meisterlikult ette kantud kirikulaule ja muusikapalu, millest üks oli hingestatum kui teine. Mainimata ei saa jätta, et lisaks õhtujuhiks olemisele, esines noorte lauljate kõrval ka Pille Lill ise, kolme talle isiklikult südamelähedase looga.
Kuna tegemist on heliloojaga, kellest eriti palju tänapäeval ei teata, siis tutvustati laulude vahepeal lähemalt ka Marje Singi elulugu. Toon kuuldust siinkohal ka lugejale lühikese ülevaate, et helilooja taust selgitaks tema kohta Eesti kultuuriloos. Marje Sink (neiupõlvenimega Marie Gildemann) sündis 18. oktoobril 1910 Venemaal kuid pärast isa surma kolis pere Eestisse. Kuna peres valitses kitsikus, oli Marje sunnitud mõned aastad elama ka lastekodus, kus ta komponeeris oma esimesed lood. 1938. aastal lõpetas ta esimese naisheliloojana Tallinna Konservatooriumi ning 1944–48 oli ta ka Heliloojate Liidu liige, kuid heideti sealt välja kuna keeldus poliitilistest töödest. Sellest hoolimata jätkas ta oma loometööd kirikumuusika valdkonnas. Teadaolevalt kuulub Marje Singi portfooliosse umbes 1000 vaimulikku soololaulu, koorilaulu, seadet ansamblile ja erinevatele pillidele kuid arvatakse, et kirikutes on veel palju talle kuuluvaid käsikirju, mis nõukogude ajal jäid allkirjastamata. Enamik Marje Singi lauluviise on kirjutatud tema vaimulikust abikaasa Peeter Singi tekstidele.
Kuulates Marje Singi loomingut leidsin, et seda iseloomustab kõige paremini sõnaühend „selge ja voolav harmoonia“. Mõtlesin kontserdi jooksul korduvalt, et need palad kõlavad nii puhtalt ja klaarilt, et ilmselt sobivadki nad kõige paremini kirikuseinte vahele kajama. Sellise muusika kuulamiseks peab küll aega võtma, kuid süvenedes tasub see aeg end ära rahus mida need viisid hinge toovad.
Kontserdil esinesid ka Theodor-Peeter Sink tšellol ja Madli-Marje Sink klaveril. Viimane esitas kaks Marje Singi pala ning ühe Bachi süidi. Kui kogu kontserdi korraldusele üldse midagi ette heita saab, siis peab ütlema, et viimane nimetatud lugu oli küll ülejäänud kavaga vastuolus. Kuid õhtu suunasid tagasi järje peale Sirje ja Väino Puura poolt ette kantud kirikulaulud ning kava lõppedes jagas piiskop kõigile kohaletulnutele oma õnnistuse.
Kuigi Marje Singi loominguperioodil said tema töödega tutvuda vaid kirikumuusikaga lähedalt seotud inimesed, on nüüd selle laiem tutvustamine hoogsalt võetud. Lisaks sügisel toimunud üritustesarjale, on selle aasta kevadeks kavandatud ka Marje Singi kantaadi „Pärast Kolgatat“ ettekandmine.
Tagasimõeldes kuuldud kontserdile torkas mulle aga pähe võrdlus, et Marje Singi looming on kui kaua aega merepõhjas lebanud aardekirst. Nüüd on see kirst uuesti leitud ning selle sees peitub pärl. Pärlit võivad näha aga ainult need, kes võtavad enda jaoks aega ja kuulavad seda muusikat… hingega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar