Uudsusest ja nüüdismuusika seostest erinevate kunstiliikidega (Marge Paas)

Tagasivaateid 2007. a. NYYD-festivalile (Marge Paas)

Läbi sügiseste pimedate ja tuuliste õhtute liikudes saadavad meid erinevad kogemused ka läbi helidemaailma. Sedapuhku toimus Tallinnas 12.–21. oktoobrini 2007 X rahvusvaheline uue muusika festival NYYD. Mida üldse tähendavad uued helid ja uus muusika? Kas iga nn traditsiooniraamidest välja ulatuv heli on kohe uus või võib ka vana olla taas leitud uus? Lähemalt püüan edasi anda sügavamaid elamusi 2007. aasta NYYD-festivalilt ning leida vastuseid esitatud küsimustele. Rahvusvaheline uue muusika festival NYYD on Eestis nüüdismuusika puhul asendamatu kõigi teiste muusikasündmuste kõrval oma mitmekülgse programmi ja kunstiliste eesmärkide tõttu. Hea oli tõdeda, et rahvusvaheliste suurmeistrite, Salvatore Sciarrino ja György Ligeti, kõrval kõlasid ka kohalikke noorheliloojate teosed. Järgnevalt pühendun oma tagasivaates NYYD-festivalile peamiselt Eesti heliloojatele ning püüan esitleda seoseid nüüdismuusika ja erinevate kunstiliikide vahel.

Maitsev elektrooniline hõrgutis Kultuurikatlas (Joosep Volkmann)

Plektrum – Festival of Visual Sound

Club Night, 14. septembril 2007, Tallinna Kultuurikatel (Joosep Volkmann)

14. septembril, reedesel hilisõhtul, toimus Plektrumi visuaalsete helide festivali raames üks suuremat sorti klubiüritus Kultuurikatlas. Õhtu helilise poole eest olid vastutavad Guido Schneider ja Repeatbeat Saksamaalt, Ripperton Šveitsist ja loomulikult meie oma Plektrumi resident Jaagup Jalakas. VJ puldis astusid üles Anyone Inglismaalt, Timo Novotny Austriast, Instructions Rootsi/Inglismaa, Propaganda Eestist, Xploitec ja Visualsysteemi Soomest, MFO Saksamaalt ja Rüt Rüt Leedust. Seega paistis kava juba ette mahlaselt värvikirev ja meeldejäävalt üllatusrohke.

Seistes kahel jalal ning vaadates ulgumerd (Gert Preegel)

EMTA Sügisfestival 2007: SNU New Music Ensemble (College of Music, Seoul National University)

27. september 2007, EMTA kammersaal (Gert Preegel)

Isang Yun – „Pezzo Fantasioso“ (1988)
Byung-eun Yoo – „Sanjo“ (1993)
Tae-pyung Kwack – „Metamorphosis“ (2006/7)
Shinuh Lee – „Comfort, comfort my people“
Sukhi Kang – „Legend“ (1997)

SNU New Music Ensemble:
Jeon Jaesung (viiul)
Lim Jiyoung (klarnet)
Ko Woori (klaver)
Lee Younha (tšello)
Kim Woorim (klaver)

Tere tulemast Lõuna-Koreasse!

Tere tulemast tänapäeva itta! Mis valguses näete teie tänapäeva muusikat, mis tuleb idast? Toores ning jõuline? Pigem siiski mitte, kuid just viimast tundsin kontserti esimese pala ajal. Poleks kunagi arvanud, et asiaadid nii värvilised oma kõlalt ning interpretatsioonilt võivad olla. Olen alati arvanud, et nemad kes talitavad ühiskonna nimel ühiselt koos tehes suudavad olla isikud. Isikud kellel on midagi öelda. Olin üllatunud. Töödest kõlas läbi pillide väga veenev koostöö. Solistid andsid professionaalselt edasi erinevaid emotsioone. Isang Yun’i töö „Pezzo Fantasioso“ suutis üllatada mind pillide koostööga. Kasutatud viiul ning klarnet täiendasid üksteist või hoopis vastupidi üksteist kontra-argumenteerisid mõjus kõrvadele kui ka nahale erutavalt. See oleks olnud justkui kahe inimese dialoog muusikasse panduna.

Sünge kevademuusika (Helena Sikk)

NYYD ’07: Reval Ensemble ja Charles Barbier

17. oktoober 2007 Tallinn, Niguliste kirik (Helena Sikk)

Tõnis Kauman (*1971) – Kahele Johannesele (2006) tšellole ja klaverile
Beat Furrer (*1954) – Auf tönernen Füssen (2000) häälele ja flöödile
Mirjam Tally (*1976) – Joon (2006)

Pascale Jakubowski (*1960) – Trois Pieces pour voix et piano / Kolm pala häälele ja klaverile (1999)

Kaija Saariaho (*1952) – Oi Kuu (1990) bassflöödile ja tšellole
Caroline Marcot (*1974) – Cercle, losange & rondel pour apres / Ring, romb ja ringmäng pärastiseks 2007 (maailmaesiettekanne) häälele ja klaverile
Tõnu Kõrvits (*1969) – Solano / Idatuul (2003) flöödile, klaverile ja tšellole

Reval Ensemble
Neeme Punder (flööt)
Lea Leiten (klaver)
Aare Tammesalu (tšello)
Charles Barbier (tenor/sopran, Prantsusmaa)

Reval Ensemble ning tenor/sopran Charles Barbieri (*1979) kontsert Tallinna Niguliste kirikus oli kindlasti tänavuse NYYD-festivali üks eredamaid elamusi. See oli õhtu täis ebamaiseid, kiirelt vahelduvaid helisid ning sügavat melanhooliat. Erinevate heliloojate ettekanded lõid maagilise ja looduslähedase sümbioosi rännakutega igatsuse, üksinduse ning kurbuse piirialadel.

Tants maailmade vahel (Maarja Merivoo-Parro)

NYYD ’07: Mark-Anthony Turnage. Scorched

19. oktoober 2007, „Estonia“ kontserdisaal (Maarja Merivoo-Parro)

Mark-Anthony Turnage (1960)
(Koostöös John Scofield’iga)
Scorched / Põletatud (2001)
(Teose osad retsensiooni lõpus)

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Džässtrio
John Parricelli (kitarr, Suurbritannia)
Peter Erskine (löökpillid, USA)
John Patitucci (kontrabass, USA)
Dirigent: Olari Elts

Kümnenda rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD '07 raames toimus „Estonia“ kontserdisaalis Briti noorema põlvkonna ühe edukaima nüüdishelilooja Mark-Anthony Turnage’i (*1960) loomingule pühendatud kontsert, millele eelnes Erkki-Sven Tüüri ja külalise vaheline avalik vestlus sealsamas. Oma küsimustega võisid Turnage’i kõnetada ka ülejäänud saalisviibijad. Tegemist oli äärmiselt vaba ja siira, isegi südamliku jutuajamisega, kus õhtu peakangelane demonstreeris huumorimeelt ning avas oma loomeprotsessi ja karjääri tagamaid. Selline vahetu kontakt heliloojaga kahtlemata soodustas huvi esitamisele tuleva teose „Scorched” (Põletatud, 2001) vastu, mis osutus küllaltki mitmetahuliseks kompositsiooniks.

Tundlik-vahetu muusikakogemus (Kaie Irval)

NYYD ´07: Ensemble Phoenix Basel (Šveits)18. oktoober, „Estonia“ kontserdisaal (Kaie Irval)

Helena Tulve - Stream (2006)
György Ligeti - Monument – Autoportrait – Mouvement (1976)
Franz Furrer-Münch - Aus dem Skizzenbuch für Kammerensemble (1992/93)
Balz Trümpy - Gesang der Ferne (1990)
Ülo Krigul - Earth… To become earth again (esiettekanne)
Hanspeter Kyburz - Danse aveugle (1997)

Ensemble Phoenix Basel (Šveits)
Dirigent: Jürg Henneberger
(Täpsem kava ja ansambli koosseis retsensiooni lõpus)

Kümnenda rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD '07 raames toimus „Estonia“ kontserdisaalis Ensemble Phoenix Basel‘i kontsert. Olles vähe kursis nüüdismuusikaga, pakkus see kontsert mulle üsna vastakaid, kuid värvikaid elamusi. Kuna tegemist on kaasaegse muusikaga, siis olulisel määral puuduvad ranged piirid ning parameetrid, mille järgi saaks ja peaks sellist muusikat hindama. Kindlasti saaksime väga palju erinevaid arvamusi. Siinkohal kirjeldaksin kogetut tekkinud tundmuste ja muusika, kui helimäng põhjal.

Akustiliste kõlarite riik (Kaspar Aus)

Sügisfestival 2007: EMTA elektronmuusika stuudio kontsert
25.09.2007 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kammersaal (Kaspar Aus)

Jean-Claude Risset – „Mutatsioonid“ (4’55)
Jean-Baptiste Favory – „Privaatne kosmos“ (9‘10)
Jean-Baptiste Favory – „Sfäärid“ (17‘)
    Esitaja: Jean-Baptiste Favory
Ivan Cancialosi – „Genesis II“ (4‘)
Helena Tulve – „Delta“ (20‘) (video: Eléonore de Montesquiou)
Gerhard Lock – „Miski on teistmoodi“ (9‘)
Hans-Gunter Lock – „Vasesulamite martensiitsed teisendused“ (11‘)
Liis Jürgens – „Tormilatern“ (8‘)
    Esitajad: heliloojad

Tänavune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) Sügisfestival sai 25. septembril hoo sisse tänu EMTA kammersaalis toimunud elektronmuusikale pühendatud avakontserdile. Kontserdi kunstiliseks juhiks oli Jean-Baptiste Favory Prantsusmaalt, kes juhendas ka eelnevalt nädal aega kestnud workshop‘i EMTA elektronmuusika stuudios. J. B. Favory oli ühtlasi ka kontserdi keskne interpreet ning helilooja, kelle esituses sai kuulda koguni kolme pala.

Merekentauri varajased briljantsed nõidumised kõigest väest (prantsuse moodi)

NYYD ’07: Ensemble 2e2m (Prantsusmaa)

20. oktoober 2007, Kanuti Gildi Saal (Liisi Taniroo)

Salvatore Sciarrino (*1947)
    Centauro Marino / Merekentaur (1984)
    Trois nocturnes brillants / Kolm briljantset nokturni (1975)
Laurent Martin (*1959)
    Toute volée / Kõigest väest
Philippe Leroux (*1959)
    3bis, rue d'insister / Kolm lisapala Nõudmise tänavale (2000)
         I osa: „1.6.T” (hääldus prantsuse keeles: „in-sis-ter”)
        II osa: „PS: Ce haut son noir” / „PS: See kõrge must heli”
        III osa: „Chant adouci.fr” / „Magustatud prantsuse laul”
Toivo Tulev (*1958)
    Early Music / Varajane muusika (2007, esiettekanne)

Ensemble 2e2m (Prantsusmaa)
Véronique Fèvre (klarnet)
Véronique Briel (klaver)
Eric Crambes (viiul)
Claire Merlet (vioola)
Frédéric Baldassare (tšello)
Christian Loret (tehniline direktor)
Dirigent: Pierre Roullier

NYYD-festivali raames esines 20. oktoobril Kanuti Gildi Saalis Ensemble 2e2m, mis on esmakordselt lavale astunud juba üle 35 aasta tagasi. Ansambel peab enda üheks eesmärgiks noorte heliloojate innustamist. 2e2m on tõepoolest andnud üle 600 esiettekande, esitades nii tuntud kui ka uute tegijate muusikat.

HUH külvas sügavas sügises muusikalisi seemneid (Astra Kallasmaa)

HUH 2007: Hea uus helilooja – Märt Matis Lill
6. oktoober 2007, Mustpeade maja keldrisaal (Astra Kallasmaa)

I pool
Kadunud metsade kaja
Ansambel U:

II pool
Kiirgav linn
Jürmo  Eespere kvartett
(Täpsemad kavad ja ansamblite koosseisud retsensiooni lõpus)

03.–13. oktoobrini toimus Tallinnas ja Tartus festival Hea Uus Heli (HUH). Seekordne, juba kuues, HUH oli uuenduslik selle poolest, et esimest korda kuulus kavasse ka Eestis linastuvate filmide programm. Muidu seisneb selle festivali eripära koostöös erinevate rühmituste, organisatsioonide ja entusiastidega ning selles, et HUH ei karda siduda omavahel erinevaid kunstiliike. Kunstiliikide sidumisel lähtutakse ikkagi eelkõige seisukohast, et tulemus peab olema ühtne ja terviklik ning teised elemendid peavad toetama muusikat.

Mis on gurmaanlusel ühist jaapani graafikaga? (Anu Sõõro)

28. märts 2004, Berliner Philharmonie (Anu Sõõro)

Sergei Prokofjev:
Romeo ja Julia: süidid nr 1 ja 2 op 64
Klaverikontsert nr 2 g-moll op 16

Maurice Ravel:
Boléro

Deutsches Symphonie-Orchester Berlin
Arcadi Volodos (klaver)
Kent Nagano (dirigent)

Kent Nagano ei raba just eksootiliste roogadega, kuid ühepajatoit ka tema menüüs ei seisa. Pigem rabab ta oskusega vürtse filigraanse peenusega doseerida, ehk muusika keeles: Moto on läbitunnetatud lähtumine algmaterjalist. Elementaarne?

Süiti Romeo ja Julia kuulates tekkiv assotsiatsioon jaapani graafikaga tuleneb väga tõenäoliselt (ning kahetsusväärsel kombel ilmselt üsna ebaobjektiivselt) dirigendi rahvusest. Kuid peale selle loomulikult ka (juba objektiivsemalt) klaaride kõlaniidistike nüanssidest, mida Kent Nagano orkestrist esile manab. Jooned on peened ning nende ümber jagub piisavalt õhku. Nagano ei armasta värve sulandada, vaid eelistab neid näiteks dünaamika või tempode abil veidi lahus hoida. Tulemus pole siiski kuiv; korraga tulevad esile mitmekihiliselt jooksvad liinid, mis mitmetes varem kuuldud esitustes ühtlaseks massiks põimusid. Eriti palju positiivseid üllatusi pakub ses suhtes puhkpillirühm. Keelpillide assortii-kõla seevastu mõjub oma täidlusega lausa gurmaanliku desserdina, mille koostisosi pole võimalik eristada. Kent Nagano doseeringus ilmub kord tõeliselt vürtsikas forte ¾ Nagano kulminatsioonikontsept on tõesti kompromissitu ¾ , kord hõrk piano. Karakterid on paigas. Ja publik loomulikult ka kontserdi teiseks pooleks garanteeritud.